Koolitöötajad suurendasid teadmisi ettevõtlikust õppest

Sel ajal, kui õpilastel on koolivaheaeg, on koolitöötajad koolitumas. Meile sõitis külla Kristi Goldberg, haridusprogrammi "Ettevõtlik kool" koolitusjuht, kelle käe all läbisime „Ettevõtliku Kooli“ koolitusprogrammi kolm moodulit: „Haridusprogrammi „Ettevõtlik Kool“ baaskoolituse“, „Ettevõtliku õppe rakendamise koolituse“ ja „Ettevõtliku õppe Standardi koolituse“.

Küllap tekib küsimus, et kas te siis polegi ettevõtlikud? Korraldate ju erinevaid sündmusi, käite õppekäikudel, teil on erinevad õppesuunad ja ainetunnid, sh majandusõpe ja õpilasfirmad. Jah, aga see ei tähenda ettevõtlikku õpet.

Ettevõtlik õpe on õpilastele vastutuse andmine nende õppimise ees ning õppeprotsessi erinevates rollides osalemise võimaldamine, kus õpetaja on suunajaks ja juhendajaks. See tähendab, et õpetajad kasutavad teadmiste ja oskuste paremaks omandamiseks aktiivõppemeetodeid ja teevad aineülest koostööd. Ettevõtliku tunni ettevalmistamises ja läbiviimises on oluline saavutada tulem (ettevõtliku tunni õppetööriist, mis aitab tundi üles ehitada ja läbi viia):

T – tunneme rolle ja koostööd: igal õppeprotsessis osalejal on täita kokkulepitud ja aktsepteeritud roll.
U – usaldame vastutust: õppijal on reaalne vastutus õppeprotsessis ning ta mõistab, et valikud toovad kaasa tagajärgi.
L – lõimume eluga: kaasame õppetöösse kooliväliseid partnereid, et teada saada, mida õpituga päriselt peale hakata.
E – evime kogemusi: õppija oskab õpitut rakendada ehk tehakse päris asju.
M – mõõdame mõju: toimub pidev tagasisidestamine.

Eelnevalt mainitu positiivne külg on, et neid rakendades muutub õppija julgemaks, võtab algataja rolli, otsib uusi lahendusi, on motiveeritum, teeb koostööd, seab eesmärke, tegutseb neist lähtuvalt, on vastutustundlikum ja hoolivam ning oskab end analüüsida. Tahab-suudab-teeb!

Tõepõhi on all, sest ka koolitaja, kes kasutas erinevaid tehnikaid, muutis räägitava huvitavamaks ja vastuvõetavamaks. Minu jaoks olid moodulid väga köitvad ja innustavad. Muuhulgas meeldis mulle ka koolitaja poolt koostatud lisamaterjal, kus oli nii teemakohast informatsiooni kui ka tabeleid ja visualiseeringuid, mida ise täiendada. Esiteks olid teemad minu jaoks olulised ja huvipakkuvad, võibolla sellepärast, et olen noorsootöötaja ning näen sellises lähenemisviisis suuremat kasu, võibolla köitis ka seetõttu, et olen lõpetamas ülikooli ning minu lõputöö „Noortekeskuste ja koolide vaheline koostöö Valgamaa näitel“ räägib mõneti koostöö olulisusest mitte- ja informaalse õppe lõimimisel formaalõppega. Mulle väga meeldis koolitaja öeldud lause koostöö kohta: „Koostöö ei hakka sündima enne kui kõigil on aega kokku saada“ ning teiseks toonitas ta, et mida vähem õppijale „ei“ öeldakse, seda kasulikum on. Teiseks kasutati palju erinevaid meetodeid räägitava edasiandmiseks, toodi näiteid enda töökoha põhjal, jagati soovitusi, kuidas koolitund põnevamaks muuta ning sai ka ise meeskondades töötada ja enda kooli jaoks panustada. Näiteks saime laudkondades arutleda õpetamise eesmärgi üle. Igaüks sai etteantud nimekirjast välja valida kolm olulisimat ja kolm vähim olulisimat õpetamise eesmärki, kust omakorda tuli laudkonna peale valik teha. Saime paaristööna ette valmistada ühe tunni, lähtudes tulemist, ning tutvustada seda paarilisele. Tutvustamisele järgnes hamburgeri meetodil (esmalt positiivne osa, siis mida ja kuidas saaks paremini ja lõpetuseks jälle positiivne) põhinev tagasisidestamine. Samuti proovisime ühe nädalapäeva tunniplaani ühele klassile ümber mängida selliselt, et see oleks kooskõlas tulemiga (ülal mainitud). Saime etteantud artikli põhjal ette valmistada ja ette kanda näitemängu ning hinnata enda kooli Ettevõtliku Kooli printsiipidest lähtuvalt.

Arutlesime täna mõnede kolleegidega koolitustesarja üle ning ka neil jagus ainult positiivseid sõnu. Nende suust kostus lauseid nagu "Tõesti kihvt oli ja väga olulised teemad.", "Kui üldiselt on koolitused igavavõitu, siis see seda kindlasti polnud. Kordagi ei tundnud igavust. Väga palju huvitavaid ja lahevaid tegevusi oli.", "Väga innustav oli." Heameel oli kuulda, et keegi veel peale minu sellest nii positiivselt meelestatud on. 

Selleks, et olla ettevõtlikud, peame olema ise huvitatud ja uudishimulikud, teo- ja koostöötahtelised. Nii on ka meie kool ettevõtlik. Selleks, et Ettevõtliku Kooli nimistusse kuuluda, tuleb meil analüüsida erinevaid valdkondi, mille tulemusena selgub, kas oleme baas-, hõbe- või kuldtaseme ettevõtlik kool.




Egle Kõvask
Valga Gümnaasiumi huvijuht