Emakeelepäeva tegevused koolis

Emakeelepäevast on möödas kaks nädalat, kuid oma keelt tuleks väärtustada iga päev.

Emakeelepäev algas minu klassile juba päev varem, kui eesti keele ja kirjanduse õpetaja Varje tegi lühiülevaate Kristjan Jaak Petersoni elust ning seletas emakeelepäeva tekkimist ja selle seoseid Petersoniga. Samuti õppisime pähe ühe tähtsa küsimuse, õpilased eelkõige sellepärast, et viit saada, kuid nüüd on seda huvitav ka niisama kasutada.

Kolmapäev oli täis huvitavaid sündmusi, näiteks sai iga soovija kirjutada koridoris olevale tahvlile ilusaima eestikeelse sõna. Sõnade seas oli välja toodud näiteks „reede õhtu“ ja ka luulelisemaid nagu „uduloor“ või „südametunnistus“ ning igapäevasemaid sõnu nagu „klaas“, „emme“, „ülehomme“.
Kui emakeele päevale eelneval päeval õppisime tähtsat küsimust, siis õigel päeval saime seda õpetajale esitada. Iga õpilane, kellel oli eesti keele õpetajale küsimus, sai viie. Küsimus polnud aga üldse mitte suvaline, vaid miski, mis juba Kristjan Jaak Petersoni ajal tema pead vaevas. See kõlas järgmiselt: „Kas siis selle maa keel laulu tuules ei või taevani tõustes üles igavikku omale otsida?“ Mida Sina arvad, kas võiks? Esitan siit ka väljakutse – iga kord, kui ükskõik milline õpetaja uue teema juures uurib: „Kas küsimusi on?“ Küsi seda!

Arvutiklassis oli soovijatel võimalus kaasa teha Vikerraadio e-etteütluses. Kui tahad end veel proovile panna, siis internetis on nii helifail kui ka tekst kättesaadavad.

Eesti keele ja kirjanduse õpetaja korraldas konkursi „Heade raamatute album“, kuhu kogus kõigi koolipere liikmete fotosid teemal „Mina ja raamat“. Kõik, kes soovisid, said pildi teha endast koos oma lemmikraamatuga. Album on kättesaadav kooli Facebookis. Raamatuid piltidel oli nii Mihkel Raua sulest kui ka eneseabivaldkonnast. Nii „Trips, Traps, Trull ja teised“ kui ka „Tõde ja õigus“. Iga foto on väga omanäoline ning kaunis. Vaata album kindlasti üle!

Samuti oli esimese korruse koridoris üleval 11. klassi õpilase Sandra Vaikla luulenäitus.

Viimane, kuid kindlasti mitte hapupiimane sündmus oli teist korda toimuv lugemispooltund, mis näitab, et mina loen, sina loed, meie loeme. Valga Gümnaasium loeb! Selle aja jooksul said soovijad olla aulas ja lugeda pooletunnises vaikuses kaasavõetud raamatut. Mitte päris vaikuses siiski, sest koos olles ikka keegi köhib või kellelgi on ebamugav ja ta peab tooli liigutama, kuid lugeda oli siiski mõnus ning tihti on raskete koolipäevade sees lugemiseks keeruline poolt tundigi leida. Hea oli seda kõik koos teha.

Väärtustame eesti keelt ja inimesi, kes on meie ümber, sest MEIE LOEME!
​

​
Beryt Paidra
11. reaal- ja siseturvalisuse klassi õpilane